Värskelt hapendatud kapsas







Kapsast  ja muid toite on hapendatud juba tuhandeid aastaid. Eriline au on olnud hapendatud toitudel jõululaual. On ka põhjust, sest hapendatud toidud aitavad toetada seedimist ja suurendavad kasulike soolebakterite hulka. Kääritamine-hapendamine ehk fermenteerimine on protsess, mille käigus toimub teatud bakterite ning pärmseente ainevahetusprotsess – esialgu hapnikuvaeses keskkonnas ning seejärel hapniku osalusel, kus käärimisel vabanevat energiat kasutavad need organismid ära oma elutegevuseks. Köögiviljade kääritamisel alustavad piimhappebakterid seda protsessi glükoosi lagundamisega, mis ajapikku kiireneb ning jõuab lõppfaasi paari nädala möödudes.
Selle tulemusena säilib toit kauem ning sünteesi tagajärjel tekivad inimorganismile vajalikud seedeensüümid, B-grupi vitamiinid, omega-3-rasvhapped ning mitmesugused probiootilised tüved. Need kasulikud ained aitavad ennetada soolevähki ja -põletikku ning leevendada laktoositalumatust.
Hapendan täna kapsast ja retsept on ülimalt lihtne.

2,5 kg kapsast
15 grammi suhkrut
40 grammi meresoola
3 grammi köömneid
1 õun ( hapu )
1 teelusikatäis sidrunihapet
1 suurem porgand


Puhasta kapsad ja lase köögikombaini või käsiriiviga peeneks. 


Koori õun ja eemalda südamik. Porgandilt eemalda otsad ja koori samuti.. Võta umbes veerand riivitud kapsaste hulgast ja sega riivitud õuna ning porgandiga. Lisa kõik  eelnevalt loetletud maitseained.


Tambi korralikult läbi, hea tulemus on see, kui kapsastest eraldub vett. Järgmiseks sega sisse kõik ülejäänud kapsad ning tambi seni, kuni kapsad on oma mahla all. Võta puhas riie ja aseta see kapsastele ning rätikule omakorda mõni raskem ese, mis kapsaid hoiaks ühtlaselt omas mahlas. Aseta nõu kapsastega paariks päevaks toatemperatuurile hapnema. Seejärel võta korralikult steriliseeritud purgid ja täida purgid tihedalt. Seejärel sulge kaantega ja aseta külmemasse kohta seisma.


Aitab paremini seedida. Kääritatud toit sisaldab palju probiootikume ja ensüüme, mis aitavad seedeelundkonnas hoida tasakaalu ning tugevdavad ka organismi vastupanuvõimet.
Suurendab vitamiinide hulka toidus. Fermenteeritud piimatoodetes on võrreldes pastöriseeritud toodetega tunduvalt kõrgem foolhappe, pürodoksiini, B-grupi vitamiinide, riboflaviini ning biotiini tase.
Soodustab toitainete tõhusamat imendumist. Tänu ensüümide rohkusele paraneb seedimine ja peensooles muutub tõhusamaks toitainete imendumine verre ning lümfi.
Toiduainete säilivusaeg pikeneb. Käärimisprotsessil osalevad bakterid toodavad antimikroobseid ühendid, mis takistavad toidu riknemist ja mikroobide juurdepääsu.
Muudab maitse rikkalikumaks. Ained, mis fermenteerimise käigus tekivad lisavad toidule intensiivsust ning muudavad selle maitse veelgi tugevamaks.


                           



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar