Rabarberikook






Veel peaks aedades kasvama rabarberit, räägime sellest imelisest taimest ka natukene lähemalt. Rabarber (Rheum rhabarbarum) on tatraliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Talvitub maa-aluste risoomide abil. Rabarberi lehed on suured ja kolmnurksed.Rabarber kasvab väga laialdaselt, kasvuhoones saab teda kasvatada aastaringselt.Kasvuhoones kasvatatud rabarber on tavaliselt heledam punane, pehmem ja magusama maitsega, kui õues kasvatatud rabarber. Mõõduka kliima juures hakkab rabarber kasvama juba kevadel (aprill, mai) ja kasvab kuni sügiseni. Rabarberile kasvavad tugevad ja mahlased varred, tehniliselt nimetatakse neid leherootsudeks. Varte kasutamine toiduna on suhteliselt uus. Esmakordselt kasutati neid 17.sajandil Inglismaal. Tavaliselt kasutatakse rabarberit kas pirukates või magustoitude valmistamisel. Palju kasutatakse koos maasikatega, nii pirukates kui ka mahlades. Samuti võib valmistada rabarberi lehtedest teed. Traditsioonilises hiina meditsiinis on kasutatud rabarberi juurt lahtistina juba mitmeid aastatuhandeid. Rabarber esineb ka keskaja Araabia ja Euroopa retseptides. See oli üks esimesi Hinnast toodav rohi. Rabarberis leiduv pigment, mida kutsutakse parietiiniks, võib tappa inimesel leukeemia rakud juba kahe päevaga. Seda on testitud laoboris hiirte peal. Rabarberi juurtes ja vartes on rikkalikult emodiini ja reiini. Need ained on lahtistava toimega ja seega kasutatakse neid ka kui dieedi ravimina. Risoomid sisaldavad ühendeid, mis vähendavad veresuhkru sisaldust suhkruhaigetel hiirtel. Rabarber tahab heaks kasvamiseks palju päikesevalgust. Pakase poolt kahjustatud rabarberit ei tohi süüa, kuna ta võib sisaldada oksaalhapet mis võib põhjustada erinevaid haiguseid. Rabarberi varte värv võib erineda, tumedamast punasest kuni heleroheliseni välja. Värvus varieerub erinevatel sortidel ja samuti sõltub kasvatustehnoloogiast. Rohelise varrega rabarber on tugevam ja tavaliselt on ta saagirikkam, kui punane. Samas aga on punast värvi varrega rabarber populaarsem just tarbijate hulgas.

Täna valmistatav kook on iseenesest väga lihtne ja maitsev. Esmalt tuleb valmistada vähemalt kümme suurt pannkooki. 

300 grammi rabarberimoosi
3  kanamuna
2,5 dl vahukoort
1 supilusikatäis vaniljesuhkrut
1 supilusikatäis suhkrut

Võid valmistada moosi värsketest rabarberitest. Keeda puhastatud ja tükeldatud rabarberitükid 1 dl suhkruga läbi ja jahuta maha.
Määri pannkoogile moosi ja keera rulli. Lõika rullist umbes 2,5 -3 cm pikkused tükid ja aseta need püstiselt koogivormi. Ühest pannkoogist peaks saama 3-4 tükki. Kui lõikad otsad tasaseks, siis saad 3 lõiku.




Ülejäänud moosi võid määrida vormi asetatud tükkide peale.
Sega munadest, koorest ja suhkrus ühtlane mass ja vala see koogile. Võid pannkoogi tükid lõigata vormist madalamad ja uputada muna-koore massiga kogu kook aga see ei ole oluline. Küpseta eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures umbes 40 minutit. Jahuta ja keera kook tagurpidi alusele.




Kaunista röstitud mandlilaastude ja marjadega. Maasikas ja rabarber on alati omavahel kokku sobinud aga ka vaarikas annad põneva maitse. Kellel soovi võib koogile ümber teha vahukoorest kaeluse. Nii lisad koogile pidulikuma ilme.




Kõigest võib saada looming, see sõltub vaid tegijast endast. Ükski tegevus pole iseenesest loov ega loovuseta.