Midagi Mõnusat : PANNILEIB

Pannileib, tutskakk, rasvaleib jne. Heal lapsel ikka mitu nime. Pannileib on olnud Lääne - Saaremaa traditsiooniline toit. Seda küpsetati tavaliselt laupäeviti saunajärgseks toiduks. Enne sauna läks pannileib ahju ja saunast tulles oli söök valmis. Pannileiba valmistati ka talguteks ja ka tuhlilöpetiseks ehk päevaks, mil kogu kartulisaak oli üles võetud. Otseselt pannileival kindlat retsepti ei ole olnud, seda valmistati erinevalt, vastavalt sellele mida saada oli. Levinud oli ka praktika, et pannileiva tegemiseks kasutati ära toidujäägid ja seda nimetati natuke koleda nimega - solkleib. Saarlased on aga pidanud kõige paremaks pannileiva põhjaks toorest kartulit. Tehakse ka keedukartulist ja kartulipudrust ning supipõhjadest. Teised koostisosad on soolapekk või suitsetatud soolaliha, sibul, muna ja jahu. Valmistamine on ülimalt lihtne ja sellega saab hakkama igaüks, kellel vähegi tahtmist.

10 riivitud kartulit

200 grammi suitsuliha ( suitsetatud seapõsk on väga hea, võite kasutada soolapeki asemel ainult seapõske)

300 grammi soolapekki

1-2 sibulat

3 kanamuna

5 supilusikatäit jahu

2 küüslauguküünt

pipart

Toores või keedetud kartul riivi või aja läbi hakklihamasina. Suitsuliha tuleks tükeldada pisikesteks kuubikuteks, soolapekk aja samuti läbi hakklihamasina.

Prae suitsuliha ja soolapekk koos sibula ja küüslauguga läbi. Lisa see riivitud kartulile, lisa jahu ja kanamunad, maitsesta musta pipraga. Sega korralikult läbi. Vala segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile või vormi ja küpseta 200 kraadi juures tund aega.

Pannileiba söödi vanasti nii kuumalt kui ka külmalt, kõrvale pakuti üldjuhul taimeteed või piima. Pannileiva eelkäiaks võib ilmselt odrajahust valmistatud käkke ja karaskeid. 20 sajandi hakul hakati jahutaignale lisama kartuleid. Tänapäeval lisatakse ka riivitud juustu ja näiteks porgandit või punapeeti.